|
Majandusajaloo Muuseum tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt renditud ruumides Toompeal Kiriku tänav 6, kunagise parun Stackelbergi elamu 1889. aastal ehitatud abihoones. Muuseum on kandnud aja jooksul erinevaid nimetusi. 27. märtsil 1974 pandi Kiriku tänav 6 peahoones asunud tolleaegse ENSV Kaubandusministeeriumi keldriruumes üles stend "Riikliku kaubanduse ajaloost Eestis", millest sai alguse Kaubandusministeeriumi Töökuulsuse Muuseum. 1991. aastal nimetati see Kaubandusajaloo Muuseumiks ja 22. augustist 1997 kannab muuseum praegust nimetust. Muuseumi tegevuse alustamise ajal oli seal paarkümmend säilikut 400 museaaliga, nüüdseks on muuseumi fondikogu kasvanud 1871 säilikuni, mis sisaldavad kokku 18 052 museaali. Fondide nimestikus on suurimad kogud foto- (fotodega albumid; 65%), majanduse arengut käsitlevate dokumentide koopiate (12%), raamatute (4%) ja reklaammaterjalide kogu (etiketid, vimplid; 15%). Muuseumi fondid on moodustunud peamiselt likvideeritud asutuste annetustest, aga ka arhiividest leitud materjalide (nagu H. Haljaspõllu "Ärimehe käsiraamat", ilmunud 1927.a.) ning kunagiste transpordi-, majandus- ja kaubandusministeeriumi haldusala puudutavad seadusandlike dokumentide koopiatest. Muuseumi fondides leidub ka sadakond sõjaeelse Eesti majanduse arengut reguleerivate seaduste ja määruste koopiat (need seadusandlikud aktid avaldati Riigi Teatajas). Muuseumi teadustöö on keskendunud peamiselt ajalooliste ülevaadete koostamisele, muuseumi väljaandena on ilmunud "Eesti kaubandus 1918--1940", "Kaubandus Eesti nõukogude võimu aastail 1940--1990" ja "Riikliku kaubanduse veteranide ja kaubandusajaloo muuseumi tegevusest aastail 1974--1992", „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi loomise lugu” (2004), kus on kajastatud Teedeministeeriumi (ehitustegevus, lennundus, teedeehitus, autotransport, raudtee, veeteed, post-telegraaf-telefon) tegevus kuni 1940. aastani. Taasiseseisvunud Eestis on muuseumi tegevuspõld laienenud, avardunud on võimalused fondide täiendamiseks ja uurimistööks. 1993. aasta veebruaris moodustatud Majandusministeerium, mis võttis üle ka meie muuseumi kureerimise, on taganud tema tegevusele kindlama aluse. Muutunud on muuseumi töösuund, milles on saanud keskseks Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ja pärast 2002. aasta novembris toimunud Majandusministeeriumi ning Teede- ja Sideministeeriumi ühendamist ka Eesti Vabariigi Teedeministeeriumi ajaloo uurimine. Valminud on kaks uurimust ministeeriumide mõne tegevusvaldkonna korraldamise kohta. Uurimistulemusi on tutvustatud ministeeriumi internetikoduleheküljel ja näitusel "Eesti majandus 1918--1940". Muuseum on asunud koguma ka suuremate tootmisettevõtete (Tallinna Masinatehas, Eesti Kaabel, Punane Ret, Vene-Balti tehas, Volta jt) arengut kajastavaid materjale (alates 1918. aastast).
Muuseumi teadur-varahoidja |